Ehitussektorit peetakse killustunud sektoriks, mille infot luuakse kogu väärtusahela ja kogu hoone elutsükli jooksul. See muudab teabe kogumise, säilitamise, jagamise ja ajakohastamise keeruliseks ettevõtmiseks. Ühise andmehoidla (nt digitaalse ehituspäeviku) loomine lahendaks probleemi, pakkudes keskkonda hoonete andmete salvestamiseks ja jagamiseks sektoris . Selleks on aga vaja kokku leppida tehnilistes (nt andmevormingud), majanduslikes (nt andmete kasutamine) ja regulatiivsetes küsimustes (nt andmete omand). Selle probleemiga tegeleb uus tehniline uuring digitaalsete ehituspäevikute väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Uuringu viib ellu Ecorysi, TNO, Arcadise ja Contechti konsortsium ning see tugineb eelmisele uuringule , mille käigus töötati välja ELi raamistik digitaalsete ehituspäevikute jaoks . Eelmise uuringu osana töötati välja digitaalsete ehituspäevikute definitsioon, mis määratleb digitaalse ehituspäeviku kui kõigi asjakohaste ehitusandmete ühise hoidla, mis hõlbustab läbipaistvust, usaldust, teadlikku otsuste tegemist ja teabe jagamist ehitussektoris, hoonete omanike ja valdajate, finantsasutuste ja riigiasutuste seas. Esimese uuringu osana tuvastati lüngad ja nende lünkade kõrvaldamiseks kehtestati kolm tegevuspunkti. Kaks neist lünkadest on seotud käesoleva uuringuga, nimelt andmete kogumise, andmete haldamise ja koostalitlusvõime standardiseeritud lähenemisviisi ja selle õigusliku raamistiku väljatöötamisega ning olemasolevaid andmebaase omavahel siduvate suuniste väljatöötamisega.
Eelkõige keskendub digitaalsete ehituspäevikute väljatöötamist ja rakendamist käsitlev tehniline uuring neljale põhielemendile. Esiteks töötada välja Euroopa digitaalsete ehituspäevikute semantiline andmemudel. Teiseks raamistik olemasolevate andmebaaside ühendamiseks lüüsiliidese kaudu. Kolmandaks töötada välja andmehaldusplaan, mis sisaldab juhiseid andmete jagamise, intellektuaalomandi ja litsentside kohta. Kõige tähtsam on see, et liikmesriikide jaoks töötatakse välja suunised digitaalsete ehituspäevikute rakendamiseks riiklikul tasandil, toetades selliste logiraamatute kasutuselevõttu kogu ELis.
Uuringu oluline osa on sidusrühmade kaasamine. See on kogu uuringu jooksul andmete kogumisel ja tulemuste kontrollimisel võtmetähtsusega. Näiteks kogutakse teavet olemasolevate andmebaaside, andmete jagamise, intellektuaalomandi ja litsentside ning logiraamatute kulude ja tulude kohta. Praegu otsib meeskond huvigruppe, kes soovivad uuringus osaleda. Kui teil on huvi sellesse projekti panustada, registreeruge siin .